Rakvere Kultuurikeskus tegutseb kunagises Rakvere mõisahoones
1618. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa Reinhold von Brederodele, kuna tänu tema kaasabil peetud läbirääkimistel sai Rootsi soodsa rahulepingu Venemaaga. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. 1669. aastal ostis mõisa Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654-1724), kelle isa oli juba samas piirkonnas kahe mõisa, Porkuni ja Kohala, omanik. Sel ajal ehitati barokne häärber ja mitmeid majandushooneid. Arvatakse ka, et kui 1700. aasta sügisel viibis Rakveres Rootsi kuningas Karl XII, siis ta võis peatuda just sealses mõisamajas. Mõisahärra poeg, Jakob Johann von Tiesenhausen (1686-1749) oli suur sõjamees – ta võttis osa Põhjasõja lahingutest ning oli venelaste käes 9 aastat vangis. Jakob Johanni abikaasa pidas mõisa veel 23 aastat peale ta surma ning 1772. aastal sai Rakvere mõisa omanikus nende seitsmes laps Jakob Johann II (1729-1784). Peale tema surma, 1784. aastal, algas mõisas rentnike aeg kuni 1841. aastal ostis mõisa Andreas Karl Dietrich von Rennenkampff (1786-1852) ning mõis püsis nende perekonna käes kuni 1919. aastani.
Rakvere mõisa härrastemaja enne ümberehitamist (Allikas: ERM Fk 887:1022, Eesti Rahva Muuseum)
Rakvere mõisa peahoone (Allikas: RM F 1652:42, Virumaa Muuseumid SA)
Esinduslikumalt ehitati mõisasüda välja 18. sajandi teisel poolel, kuid tänaseni säilinud hoonestus on suuremalt osalt pärit 19. sajandi keskelt, mil valmis ka hilisklassitsistlik peahoone.
Eesti Vabariigi 1919 a. maaseadusega mõis riigistati ja majad praegusel Teatrimäel anti Rakvere linnale. Endist häärberit hakkas hooldama spetsiaalselt selle tarvis loodud Rahvamaja Selts, mis registreeriti 4. mail 1920. Selle loojaks ja juhiks sai Jakob Liiv.
Rahvamaja seltsi avakoosolekut peeti 9. mail. „Liikmeks astus 69 isikut, neist 2 eluaegseteks. Juhatusesse waliti: Jakob Liiw, Heinrich Awikson, Mihkel Juhkam, Ernst Rosenberg, Jaan Meos, Voldemar Sirotkin, Theodor Reimer, Karl Teer, Ludvig Peermann, Artur Luha ja Jakob Pällo. Esimeseks ülesandeks juhatusele tehti rahwaaid awada ja seal tarwilised hooned, nagu kõlakoda, ehitada, milleks 150 000 marka krediiti määrati. Koosolekul teatati, et suwise rahwapidu jaoks juba üle 10 koori üle 300 lauljaga üles annud.“ (Vaba Maa 14. mai 1920)
Rahvamaja selts oli alguses väike ja kehvake, aga siis tekkis päästev mõte – ühineda suure ja tugeva haridusseltsiga, millel olid oma majad ja palju liikmeid. Kahe seltsi ühinemine sai teoks 1921. aasta 9. mail. Uue seltsi – Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Seltsi – etteotsa jäi Jakob Liiv. Et raha saada, müüdi ära endine haridusseltsi koolimaja Posti tänaval. Saadud rahaga omandati mõisahäärber – 19. sajandi keskel ehitatud mõisahoone, mis enne maaseadusega riigistamist 1919. aastal, kuulus Andreas von Rennenkampffile. Maja oli olnud juba mitu aastat hooldamata ja seda kasutas sõjavägi kasarmuna. Pärast sõjaväe lahkumist tehti majas hädapärane remont ja juba 3. juuli õhtul peeti saalis esimene pidu. Samal päeval sai pargis teoks piirkondlik laulupidu. Nii alustas mõisahäärberis oma tegevust Rakvere rahvamaja. (Odette Kirss, Rakvere mõisasüda pärast mõisa, Virumaa Teataja 3. mai 2011)
Rakvere Rahvamaja muutus kiiresti populaarseks, siin tegutses tugev segakoor (dirigent Ernst Rosenberg – Raatma), olid oma näitetrupp ja orkestrid. Koos käis rahvaülikool. Veel leidsid endale rahvamajas ruumid linna fotokunstihuvilised, tennisemängijad, maletajad jt. 1929 a. alustas rahvamaja ja hariduse selts oma maja külge teatrisaali ehitamist, viies hoone järgmisel aastal katuse alla. Ehitus lõpetati linna rahadega ja teater avati 1940.
1962. aastal ehitati ühekordsed tiivad kahekorruseliseks. Enne II maailmasõda tehti hoonele ka suuremahuline juurdeehitus. Pärast II maailmasõda jätkati maakonna (rajooni) kultuurimajana.
Aastal 1992 rahvamaja munitsipaliseeriti, mis tähendas Rakvere Linnavalitsuse haldusalasse minemist. 15. juunil 2004 moodustati SA Rakvere Teatrimaja, kus rahvamaja asetseb munitsipaalasutusena linna haldusalas. Aastal 2011 nimetati Rakvere Rahvamaja linna volikogu otsusega ümber Rakvere Kultuurikeskuseks.
Olulisi aastaarve:
4.05.1920 Rakvere Rahvamaja Seltsi registreerimine
9.05.1920 Rakvere Rahvamaja Seltsi avakoosolek (ülesandeks rahvamaja avada)
6.02.1921 Rakvere Rahvamaja Seltsi ja Hariduse Seltsi ühinemiskoosoleku protokoll
9.05.1921 Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Seltsi põhikiri
24.12.2021 Rakvere Rahvamaja ostu-müügilepingu sõlmimine
1946 – asutati Tarvanpää tantsuansambel
1949 – asutati Rakvere Meeskoor
1970 – asutati tansturühm Anu
1977 – asutati kammerkoor Solare
1988 – asutati Linnanoorte Näitetrupp
1990 – asutati Virumaa Poistekoor
1995 – asutati tansturühm Tedremari
1995 – asutati segakoor Viroonia
Kasutatud allikad:
Eesti Muuseumide Veebivärav https://www.muis.ee/
Mõisablogi mõisalood https://www.moisablogi.ee
Rahvusarhiivi fotode infosüsteem https://www.ra.ee/fotis/index.php/et
Vaba Maa (14. mai 1920)
Virumaa Teataja (3. mai 2011) https://virumaateataja.postimees.ee/453942/rakvere-moisasuda-parast-moisa